VAATA OTSEÜLEKANNET SIIT Mihkli talumuuseumi reheahju kütmine Reedel, 14. augustil kell 10.00-14.00Otseülekanne Mihkli talumuuseumist, kus kõigil huvilistel on haruldane võimalus vaadata üht Eesti talurahvakultuuri kõige omasemat töölõiku – kuuma suitsuga vilja järelkuivatamist rehetoas. Rehemaja suitsunud palkide vahelt algab pea iga eestlase põlvnemislugu. Tegu on  ainulaadse arhitektuurilise ja kultuurilise nähtusega kogu maailmas, kus üks hoone täitis elamu, rehe, töö- ja hoiuruumi ülesandeid. Rehemaja süda, põhjamaise elu kese, oli reheahi. Hiiglaslik reheahi täitis mitmeid eluks vajalikke ülesandeid eestlase ja hiidlase elus, olles toa-, rehe- ja leivaahi. Kuni 19. sajandi lõpuni, mil korstnate ehitamine valdavaks sai, kuulus igapäevaelu juurde ka suits rehetoas. Vilja järelkuivatamine rehetoa partel oli eestlastele eluliselt tähtis. Suitsu saanud viljapead kuivasid kõlisevaks ning olid vastupidavamad hallitusele. Sel meetodil vilja kuivatamine on tänapäeval peaaegu kadunud ning täielikku protsessi näeb väga harva. Rehekaamerast näeb protsessi algusest lõpuni:* viljavihkude panemine partele* reheahju tule tegemine * rehetoa täitumine suitsuga * suitsulae tekkimine * suitsu hajumine pikkamööda * rehetoa tuulutamine Otseülekanne toimub Mihkli talumuuseumis Hiiumaal, kus reheahju köetakse vilja kuivatamise ja pärandvõtete tutvustamise eesmärgil.

SA Hiiumaa Muuseumid otsib kuraator-teadurit Otsime oma meeskonda kuraator-teadurit, kes tunneb huvi Hiiumaa ajaloo ja kultuuripärandi vastu, oskab teha uurimistööd, näha suurt pilti ja jutustada Hiiumaa lugusid läbi näituste. Kuraator-teaduri töö keskmes on Hiiumaa Muuseumi näitused – nende kavandamine, uurimine ja elluviimine. Töö tähendab süvenemist Hiiumaa ajalukku, muuseumikogudesse ja teistesse allikatesse, näituste sisu ja tekstide koostamist ning koostööd kujundajate ja muuseumi meeskonnaga. Lisaks näituste loomisele kuuluvad töö juurde muuseumi kogude uurimine, uurimistööde ja projektide algatamine ning läbiviimine. Ootame Sind kandideerima, kui Sul on: kõrgharidus ajaloo, kultuuripärandi, museoloogia, etnoloogia, arheoloogia, kunstiajaloo või mõnel muul töövaldkonnaga seotud erialal; huvi Hiiumaa ajaloo, kultuuripärandi ja muuseumitöö vastu; varasem uurimis-, projektijuhtimise või näituste koostamise kogemus; väga hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus eesti keeles; oskus iseseisvalt oma tööd planeerida ja projektid tulemuslikult lõpule viia; koostöövalmidus ning suhtlemisoskus erinevate partnerite ja sihtrühmadega; hea digipädevus. Pakume: Võimalust teha sisulist tööd Hiiumaa ajaloo ja kultuuripärandiga ning osaleda muuseumi näituste ja uurimisprojektide kavandamises ja elluviimises. Toetame erialast arengut ning võimaldame osaleda koolitustel, seminaridel ja konverentsidel. Töökoht: Kärdla, HiiumaaTöökoormus: täistööaegTöötasu: 1800 eurot bruto kuus Kandideerimine: Ootame kandideerimisavaldusi koos CV, motivatsioonikirja ja haridust tõendava dokumendiga aadressile kauri.kiivramees@hiiumaamuuseum.ee. Palume motivatsioonikirjas avada ka oma nägemus SA Hiiumaa Muuseumid näitustest järgmise kolme aasta jooksul. Kandideerimise tähtaeg:…

47 aastat Hiiumaa Muuseumis – Helgi Põllo läks väljateenitud puhkusel𝐞 Täna, 5. augustil tänati Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas pidulikult kauaaegset muuseumitöötajat Helgi Põllot, kes lõpetas pärast 47 tegevusrohket tööaastat oma töö Hiiumaa Muuseumis. Helgi Põllo asus toonases Hiiumaa Koduloomuuseumis tööle 1. augustil 1979. aastal, vahetult pärast Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamist. Kuigi noore ajaloolase tee oleks võinud viia Eesti NSV Riiklikku Etnograafiamuuseumisse, sai määravaks soov naasta kodusaarele ning pühendada oma teadmised Hiiumaa ajaloo ja kultuuripärandi uurimisele. Muuseumi direktoriks asumise asemel eelistas Helgi tööd teaduri ja peavarahoidjana, sest teda paelus eelkõige sisuline uurimis- ja kogumistöö. Hiljem jätkas ta SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektori ja teadurina. Nende aastakümnete jooksul muutus muuseum märkimisväärselt – avati ja suleti Paul Kammi majamuuseum, muuseumi koosseisu lisandus Mihkli talumuuseum, päranduseks saadi Kroogi talu ning muuseumi peahoone kolis Kassarist Kärdlasse Pikka Majja. Helgi tööaastate jooksul kandis muuseum kolme erinevat nime – Hiiumaa Koduloomuuseum, Hiiumaa Muuseum ja SA Hiiumaa Muuseumid. Helgi Põllo panus ei piirdu aga ainult muuseumi seintega. Ta on aastakümnete jooksul uurinud Hiiumaa ajalugu ja pärandit, kogunud ning talletanud lugusid, koostanud näituseid, kirjutanud raamatuid ja artikleid, pidanud lugematul hulgal loenguid ning viinud läbi ekskursioone. Tema teadmised, põhjalikkus ja oskus minevik elavaks jutustada on kujundanud tuhandete inimeste arusaama Hiiumaa loost….